|
KULTUURILOOLINE LÄÄNE-VIRUMAA
Neljapäev 21.august 2025
7.30 väljasõit Estonia teatri vastast, 8.00 Saku Ühisgümnaasiumi hoovist
Orienteeruv programm
(Kadrina Katariina kirik – 15.sajandist, ehitatud hilisgooti stiilis. Koguduse kaitsepühakuks on St.Catharine. Kalmistul on omalaadne Vabadussõja mälestussammas.
Neeruti mõisahoone ( on Eesti üks esinduslikumaid ja omapärasemaid juugendehitisi, esimesed teated pärinevad 1412.aastast (Buxoevdenite, Lodede, Nierothide, Krüdeneride..).
1789.läks mõis von Rehbinderite perekonna kätte, kellega jäi seotuks enam kui sajaks aastaks 1903 ostis mõisa Peterburi ärimees Eduard von Kirchten, kes lasi varasema peahoone ehitada ümber luksuslikuks juugendstiiliks (ehitustööd lõppesid 1906). Praegu eraomand. Väljast.
Rägavere mõisa esinduslik hilisbarokne peahoone on püstitatud 18.sajandi lõpukümnendil Kaulbarside omandusajal. Alates 1860 kuni 1919 aasta võõrandamiseni oli mõis von Dehnide aadliperekonna valduses. 1970.aastatel taastatud ja sai üheks esimesteks perfektselt korrastatud mõisaks Eestis…oli tollal Palmse mõisa järel teine Eesti mõisahoone mis restaureeriti. Praegu eraomand.
Lasila mõis. Mõisa esimene omanik oli von Ungern - Sternbergile ja 1912.aastast Otto von Renteln. Mõisas veetis oma lapsepõlvest maailmakuulus bioloog ja embrüoloog, Peterburi Akadeemia akadeemik Karl Ernst von Baer (muuseumituba).
Viru-Jaagupi kalmistul külastame Roela mõisa omaniku, vene ümbermaailmasõitja ja Venemaa mereministri Werdinand von Wrangeli memoriaali.
Laekvere - omapärase 1920.aasta eesti kiviarhitektuuriga väike alev, Eesti ühe nimekama kaasaegse arhitekti Vilen Künnapuu projekteeritud Laekvere kolhoosi keskus, praegu rahvamaja.
LÕUNA.
Muuga mõis - neorenessanslikus stiilis härrastemaja lasi ehitada kunstnik Carl Timoleon von
Neff (muuseumituba).
Rikka kultuuripärandiga Väike-Maarja – kirik ja kalmistu, G Lurichi sünnikodu…
(Varangu mõis. Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795.aastal Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja arhitekti Johann H.B. Walterit. Mõis kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1842- 1827) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833- 1841) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amanda von Schilling.
19191.a. võõrandamise järel töötas siin mõisahoones kool, hiljem metskond.
1970-1980 seisis tühjalt. 1990.a. lõpust eravalduses.)
Hind 115 € sisaldab bussi, giidi, lõunasöögi, sissepääsud.
Marsruut: Tallinn - 74-Viitna-18-Kadrina Katariina kirik-5-Neeruti mõis (väljast) – 27-
-Rägavere mõis -23- Lasila mõis- 22 Viru-Jaagupi kalmistu-22- Laekvere -7- Muuga mõis 26-
-Väike-Maarja- 116- Tallinn = 340 km
Palume teatada perekonna- ja eesnimi, sünniaeg.
Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis asendusi jt. muudatusi sõltuvalt ilmast ja muust meist mitteolenevatest põhjustest.
24.04.2025
|
