18-19.07.2026 SÜDASUVINE SAAREMAA JA OOPERIPÄEVAD.
Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“ ooper REINI KULD
Laupäeval, 18 juulil
kell 9.00 VÄLJASÕIT ESTONIA TEATRI VASTAST (buss nr.646BHZ, silt Comtour).
12.00-12.30 Virtsu-Kuivastu praam.
12.30 kohtumine Kuivastus giid Hellega.
Peatus Liival.
12.45 - 14 00 Maasi maalinn.
Maasi ordulinnuse varemed
Maasi keskaegne linnus ehitati kohalike saarlaste poolt Liivi ordu käsul varsti pärast Jõriöö ülestõusu mahasurumist, karistuseks mässu eest, mille käigus hävitati ordu senine tugipunkt – Pöide linnus. Mereäärsest linnusest sai kindel kants kuni see 1576. aastal Taani kuningas Frederik II käsul purustati. Hävitusest pääsenud varemete 8 meetrised müürid on vaatamisväärsuseks saanud.
Eesti üks vanimaid laevavrakke on 16. sajandist pärit kohalik kaubalaev, mis avastati 1985. aastal Väikesest väinast just Maasi ordulinnuse lähistelt. Täna saab vrakki näha Tallinnas Eesti Meremuuseumi Lennusadama näitusehallis.
Suur osa linnuse müüridest veeti Väikese väina tammi ehituseks.
2001. aastal algas linnuse laiaulatuslik restaureerimine. Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on näha ka linnuse teine ja kolmas korrus.
14.00 Jaani kirik
Üks väheseid Põhjasõjaeelseid barokseid maakirikuid Eestis. Paekivist kirikuhoonel on talalagi ja kõrge viilkatus. Ehitise väärtuslikum osa on hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn. Interjööris väärivad tähelepanu võidukaar, barokne kantsel ja altar, mõlemad Kuressaare meistri tööd, mis teostatud naiivses kohmakas laadis. Paekivist kiriku ehitamist alustati arvatavasti 1675. aastal pidalitõbiste kirikuks. Algne ühelööviline pikihoone valmis tõenäoliselt 1703. aastal, ümberehitatud 1840. aastatel. 1745. aastal muudeti algsete kaarakende kuju nelinurkseks. Torn on sekundaarne ja ehitatud ilmselt kahes järgus. 1842. a. püstitati ehitusmeister Johann Friedrich Schraderi projekti järgi hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn.
Kirik on nime saanud Aleksandria patriarhi, püha Johannes Almuseandja järgi, kes oli vaeste ja haigete kaitsja. Keskajal asus piirkonnas leeprahaigete ehk pidalitõbiste ravila, millel oli oma kabel.
Kirik pühitseti 30. juunil 2007 pärast suuremat remonti uuesti.
kell 14.30 lõuna Lahe puhkekülas
kell 15.15 Karja kirik
Karja kirikut (ecclesia Carries) on allikates esmakordselt mainitud aastal 1254.
Praegune kirikuhoone ehitati arvatavasti 13. sajandi viimasel veerandil. Gooti stiilis ühelööviline ehitis on säilitanud tänaseni oma algse ilme, ainult lõunaküljel asuv eeskoda on ehitatud hilisemal ajal.
Karja kirik on kõige rikkalikuma raiddekooriga maakirik kogu Baltikumis. Võidukaare skulptuurigruppidel on kujutatud Püha Nikolaust ja Püha Katariinat, keda on peetud kiriku kaitsepühakuteks.
Karja kirikus on samuti omapärased lae- ja seinamaalingud (sh Neitsi Maarja täht, kolmjalg, säärkurat, pentagramm ja põiming).
Keskaegsest sisustusest on säilinud kivialtar ja võidukaare alla tõstetud ristimiskivi, samuti altarikrutsifiks (15. saj). Praegugi kasutusel olev rahapakk pärineb ilmselt 17.–18. sajandist.
Kolme kaksikvapiga kantsli valmistas Kuressaare meister Balthasar Raschky aastal 1638, oreli ehitas meister Gustav Normann aastal 1882. Neogooti stiilis altarisein ja -maal (Guido Reni maali koopia) valmisid aastal 1887.
Kirikuaias võib näha kolme trapetsiaalset hauaplaati 14. ja 15. sajandist.
Pastoraadi peahoone ehitati arvatavasti 18. sajandil (hoones on säilinud vana mantelkorsten), kuid hävis pea täielikult 1883. aasta tulekahjus. Praegune kivihoone valmis 1884. aastal.
kell 16.15 Kuigu keldrid, Saaremaa dolomiidi ajalugu
Kaarma paekivi
Kaarma paekivi kaevandatakse Saaremaal Kaarma vallas. Tegemist massiivse peenkihitatud rohekashalli poorse savika dolokiviga (dolomiidiga), mis on tekkinud Siluri ajastul (408-439 milj.aastat tagasi).
Kaarma kivi on kasutatud teadaolevalt üle 700 aasta, vanimaks säilinud ja dateeritud objektiks võib pidada Kaarma kirikut, mille ehitamist alustati 1260.aastal. Sellest ajast peale algas Kaarma dolokivi võidukäik ja teha on järgnevate sajandite vältel kasutatud nii raidkivina, hauatähisena kui ehituskivina üle kogu Saaremaa ning alates 14.sajandist ka mandril. Tallinna jõudis Kaarma kivi 17.sajandil.
20.sajandi teisel poolel, 1958.a. algas Kaarma dolokivi massilisem tööstuslik kaevandamine ja töötlemine. Kuni 1990 aastate alguseni oli Kaarma kivi koos Selgase ja Tagavere dolokividega ainsateks viimistluseks kasutatavateks paeliikideks Eestis. Sel ajal veeti Kaarma dolokivist paksu viimistlusplaati palju ka Venemaale ja Lätti.
Kell 17.00 peaksime jõudma Kuressaarde.
17.00 majutus Kuressaares GRAND ROSE hotellis kahestes tubades hommikusöögiga.
20.00-23.00 Saaremaa ooperipäevadel etendub Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“ ooper REINI KULD
Eesti Kontserdi ja Vanemuise teatri koostöös jõuab Eesti publiku ette esmakordselt täismahus Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“. Tsükli esimene osa on Saaremaa ooperipäevade 2026. aasta programmis.
Richard Wagneri 1874. aastal valminud „Sõrmuse“-tsüklit võib pidada klassikalise ooperirepertuaari üheks kõige aukartust äratavamaks teoseks. Kogupikkuses 15 tunnini ulatuv tsükkel koosneb neljast ooperist: „Reini kuld“, „Valküür“, „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“.
Tetraloogia peategelane on germaani kangelasmüütide jumalate kuningas Wotan. Iga ooperigurmaan võiks kogeda seda kaasahaaravat seiklust, mille libreto ainestik ja muusika keerukus küündivad üleloomulike mõõtmeteni.
Saaga avateos „Reini kuld“ jutustab „Nibelungi sõrmuse“ algusloo. Nibelungi kääbus Alberich varastab Reini jõe põhjast võlukulla ning vermib sellest endale väesõrmuse, kuulutades end nibelungide valitsejaks. Kui sõrmus Alberichilt röövitakse, neab ta ära nii sõrmuse kui ka selle tulevased kandjad.
Avateosele järgnevates ooperites „Valküür“, „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“ rullub lahti jumalate, kangelaste ja müütiliste olendite pingeline võitlus Nibelungi sõrmuse pärast – võitlus võimu eest allutada kogu maailm.
Dramaatiline ja intriigirohke sündmustik hõlmab kolme tegelaste põlvkonda.
Muusikajuht Risto Joost
Lavastaja, kunstnik ja valguskunstnik Michiel Dijkema (Holland)
Osades: Ain Anger, Koit Soasepp (Soome Rahvusooper), Annely Peebo (Viini Volksoper), Monika-Evelin Liiv, Liene Kinča (Läti) Sandra Laagus (Berliini Riigiooperi Stuudio), Kadri Kõrvek (Rahvusooper Estonia), Annaliisa Pillak, Mati Turi, Rauno Elp (Rahvusooper Estonia), Juhan Tralla, Roland Liiv (Soome Rahvusooper), Taavi Tampuu jt
Pühapäeval, 19 juulil
kell 8.00-11.00 hommikusöök hotellis.
10.00 sõit Karalasse
10.45 - 11.30 Lambakogu Karala
12.00 lõuna Kõstri majas
13.00 – 14.00 Sõit praamile
15.15 praam mandrile.
Hind 295 € : sh. majutus Grand Rose hotellis kahestes tubades koos hommikusöögiga, praamipiletid, ringsõit kohaliku giidiga giid, buss, lõuna.
Lisatasu: teatripilet +85 €, ühese toa eest +80 €.
09.07.2026
